Hing ja vaim

Hinge ja vaimu kohta käibib maailmas palju folkloori ja salapära. Kujutelmi, mis pärinevad vanakreeka folosoofidelt või paganauskudest, on ekslikult omistatud kristlikule pühakirjale. Siin vaatleme hinge ja vaimu mõisteid sellistena, nagu nad esinevad piiblis.

Piibli esimeses jaos vanas testamendis, mis kirjutati heebrea keeles (väike osa ka heebrea keelele lähedases aramea keeles) esineb kolm peamist hingeks  või vaimuks (vahel ka teisiti) tõlgitud heebreakeelset sõna, nimelt nefeš, rúah ja nešamá. Piibli teises jaos uues testamendis, mis kirjutati kreeka keeles, on selliseid sõnu kaks: psyché ja pneuma. Võtame allpool läbi nende viie piiblisõna kõik tähendused, tuues igaühe kohta piiblist tekstinäiteid. Selgitame ka neid piiblikohti, milles eesti keelde tõlkijad on kasutanud sõna hing või vaim, kuigi vastav algkeelne sõna puudus, ja mõningaid muid võimalikke arusaamatusi. Nimetatud viiele sõnale lisaks esineb piiblis kurja vaimolendi tähenduses ka heebreakeelne ov ja kreekakeelne daimonion ehk daimon. Nendega me ei tegele.

Siinne käsitlus ei ole dia-, vaid sünkrooniline. Tähendab, me ei käsitle vastavaid mõisteid arengulooliselt, justkui oleks piibli kõige vanemate osade kirjutajate arusaamine olnud veel n-ö vähe arenenud ja seetõttu puudulik. «Sinu sõna on tõde,» tunnistas Isale Jeesus (Johannese 17.17). Kõik, mida piibel õpetab, tuleb arvesse.

Vana testamendi nefeš  

• 1. Moosese 2.7:  Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks [heebr. nefeš]. 

Näeme, et mitte inimese sees pole hinge, vaid inimene ise on hing – elav hing. Siin esinev eluhingus on algkeeles «elu nešamá»; seda sõna käsitleme hiljem.

• 2. Moosese 12.16b: [N]eil päevil ei tohi teha ühtegi tööd, ainult mida iga hing sööb, üksnes seda valmistage! 

• 5. Moosese 10.22:  Seitsmekümne hingega läksid su vanemad alla Egiptusesse, aga nüüd on   Issand su Jumal, teinud sind paljuse poolest taevatähtede sarnaseks. 

Niisugune keelekasutus pole võõras ka tänapäeva eesti keeles. On selge, et neis näidetes tähendab hing-nefeš lihtsalt  inimolendit.

Seesama heebreakeelne sõna võib käia ka  looma  kohta, nagu nähtub järgmistest piiblisalmidest.  

• 1. Moosese 1.21a: Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid  [heebr. elavad hinged], kellest vesi kihab, nende liikide järgi [.] 

• 3. Moosese 11.10:  Aga meres ja jõgedes kõik, kellest vesi kihab, kõik elavad hinged vees, kellel ei ole uimi ja soomuseid, olgu teile jälgid!

Niisiis mereloomadki –  kalad, millimallikad, peajalgsed ja muud vee-elukad – on elavad hinged. Ning ka kariloomad, nagu näitab järgmine näide. 

• 3. Moosese 24.18:  Aga kui keegi lööb maha karilooma, siis ta andku asemele: hing hinge vastu!

Viimase salmi arhailine eestikeelne tõlge väärib tähelepanu:  «Ja kes lojukse hinge maha lööb, see peab seda ära tasuma, hing hinge vastu.» Algkeeles esineb selles lauses nefeš tõesti kolm korda: lojuse ehk karilooma asemel on lojuse hing.  See näitab, et hing võib surra.  Seda näitab ka järgmine kirjakoht. 

• Hesekieli 18.4:  Vaata, kõik hinged on minu päralt [ütleb Jumal]: nagu isa hing, nõnda poja hing – need on minu. Hing, kes teeb pattu, peab surema!

Ilmselt tähendab isa hing siin lihtsalt isa ja poja hing tähendab poega. Need heebreakeelsed väljendid laseksid endid tõlkida ka kui hing-isa ja hing-poeg.

Väärib tähelepanu, et sõna surnukeha võib esineda  heebrea keeles kujul surnud hing, näiteks järgmises piiblikohas. 

• 4. Moosese 6.6: Kõigil oma Issandale pühenduse päevil ei tohi ta minna surnukeha [heebr. surnud nefeš]  juurde.

Omamoodi kentsakas on 4. Moosese 9.6–7a, kus mainitakse inimese laipa, aga heebreakeelses algtekstis pole mitte inimese surnud hing, vaid lihtsalt inimese hing (inimese nefeš). Konteksti põhjal on tõlkijad õigesti aru saanud, et jutt on surnukehast. Siin see kirjakoht on: 

• 4. Moosese 9.6–7a:  Aga seal oli mehi, kes olid roojased inimese laiba pärast, ja need ei tohtinud pidada paasapüha sel päeval. Ometi astusid nad sel päeval Moosese ja Aaroni ette, ja need mehed ütlesid temale: «Me oleme roojased ühe inimese laiba pärast.[»]

Edasi paneme tähele, et nefeš võib tähendada  füüsilist elu abstraktses mõttes ning  verd elu kandjana. Veri kannab hapnikku ja hoiab käigus elutalitlust. 

• 3. Moosese 17.11:  Sest liha hing on veres, ja selle ma olen teile andnud altari jaoks lepituse toimetamiseks teie hingede eest; sest veri lepitab temas oleva hinge tõttu.

•  3. Moosese 17.14a:  Sest kõige liha hing on tema hinge sisaldav veri. Ja ma ütlen Iisraeli lastele: Te ei tohi süüa mitte ühegi liha verd, sest iga liha hingeks on ta veri.

• Jesaja 53.12:  Sellepärast ma annan temale osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta tühjendas oma hinge surmani ja ta arvati üleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja seisis üleastujate eest.

Viimane salm on vana testamendi ennustus Jeesuse ohvrisurma kohta. Uues testamendis nimetatakse Jeesust Jumala talleks ja meie paasatalleks, aga ohvritalled tapeti alati vere väljavalamise teel. Jeesus pidi surema ristipuul verekaotuse, mitte näiteks lämbumise või südamekurbuse tagajärjel, nagu vahel ekslikult arvatakse. Osundatud salmis ennustatakse tema hinge tühjendamist surmani, mida tuleb ilmselt mõista vere väljavalamisena. 


Käesoleva jaotise lõpuks võtame teatavaks, et hing-nefeš võib esineda piiblis, nagu meilgi tänapäeval, ka kujundlikes väljendites, mis räägivad tunnetest.

• 1. Moosese 34.3: Kuid ta hing kiindus Diinasse, Jaakobi tütresse, ja ta armastas tütarlast ning rääkis tütarlapsele meelitusi. 

• Iiobi 10.1:  Mu hing on elust tüdinud, ma annan voli oma kaebusele, ma räägin oma hingekibeduses [.] 

• Jesaja 1.14a:  Mu hing vihkab teie noorkuid ja seatud pühi [.]

Viimases kirjakohas räägib koguni Jumal iseendast. Mu hing vihkab = mina vihkan.

Sellega oleme peaaegu ammendanud nefeši tähendused vanas testamendis ega ole avastanud midagi müstilist. Lõpuks selgitame eestikeelse piibli väljendi hinge heitma, mis esineb näiteks 1. Moosese 7.21,  Iiobi 3.11 jm. See väljend ei esita heebreakeelse teksti täpset tõlget, sest sõnaga nefeš pole siin tegemist. Heebrea keelest leiame nendes kohtades lihtverbi gavá, mis tähendab ‘hingas välja’. Kui keegi sureb, hingab ta välja viimast korda ja raugeb.

Vana testamendi rúah ja nešamá

Mitmetähenduslik heebreakeelne sõna rúah on vanas testamendis enamikul juhtudel eestikeelse vaimu algsõna. Vaatame, millistes tähendustes ta võib piiblitekstis esineda.

Sõna põhitähendus on  tuul. Vahel võib tõlkevasteks olla mingi teine, tuulele lähedane sõna, nagu tuuleõhk või tuuleiil.

• Psalm 83.14:  Mu Jumal, tee nad ohakakera sarnaseks, nagu põhk tuule kätte!

• Psalm 78.39: Talle tuli meelde, et nad on liha, tuuleõhk, mis läheb ära ega tule tagasi.  

• Iiobi 7.7: Pea meeles, et mu elu on otsekui tuuleiil, ei saa mu silm enam õnne näha.   

Mõnikord on rúahi ilmseks tähenduseks hingeõhk; on ju seegi  teatavas mõttes tuul, ning nõnda võib heebreakeelne sõna olla ka tõlgitud. Vahel aga kohtame teistsugust tõlkevastet. 

• Psalm 135.17: Kõrvad neil on, aga nad ei pane tähele; ei ole ka hingeõhku nende suus. 

• 1. Moosese 6.17:  Sest vaata, ma saadan veeuputuse maa peale ja hävitan taeva alt kõik liha, kus eluvaim [heebr. elu rúah] sees on; kõik, mis maa peal on, peab hinge heitma [heebr. gavá].

• 1. Moosese 7.15: Ja need tulid Noa juurde laeva kahekaupa kõigest lihast, kus eluvaim [heebr. elu rúah] sees on. 

• 1. Moosese 7.22:  Kõik, kellel eluvaimu hingus [heebr. elu rúahi nešamá] ninas oli, kõik, kes olid kuival maal, need surid.

Jutt on viimastes tsitaatides veeuputusest, milles surid kõik kuiva maa loomad, kellel oli «eluvaim» «ninas». See nn eluvaim polnud mõistagi muud kui hingeõhk. Muide, veeloomad ei surnud.  

Tekstilõigus Koguja 3.19–21 esineb tõlkesõna hing kolm korda, tulenedes iga kord lähtesõnast rúah, mitte nefeš, ning arvatavasti mõeldakse taas hingeõhku. 

Pahane inimene võib hingeldada, ähkida ja puhkida. See võib olla põhjus, miks rúah  tähendab vahel ka   pahameelt. 

• Kohtumõistjate 8.3b:  Kui ta nõnda rääkis, siis nende pahameel tema vastu andis järele.

• Iiobi 4.9: Nad hukkuvad Jumala hingeõhust [heebr. nešamá] ja hävivad tema vihapuhangust [heebr. tema nina rúah].

• Jesaja 30.28:  Tema hingus [heebr. rúah] on tulvava jõe sarnane, mis ulatub kaelani, et lennutada paganaid õnnetusikkesse ja panna rahvaste lõuapäradesse eksiteele juhtivad suulised.

Viimasest piiblisalmist on ilmne, et hinguseks tõlgitud rúah esineb sisuliselt pahameele tähenduses.

Järgnevalt võtame teatavaks, et nagu tavakeeleski võib sõna vaim ka piiblis tähendada  üldisemalt igasugust  meelehoiakut.   

• 1. Saamueli 1.15a:  Aga Hanna vastas ning ütles: «Ei, mu isand, ma olen vaimult rõhutud naine [.»]  

• Õpetussõnad 16.32b:  [K]es valitseb iseenese üle [heebr. oma vaimu valitseja], on parem kui linna vallutaja.

• Joosua 2.11a:  Kui me seda kuulsime, siis läksid meie südamed araks ja kelleski pole enam vastupanuvaimu teie ees [.]

Nüüd aga satume sõna vaim-rúah väga huvitava tähenduse peale. Senistes näidetes pole rúah tähendanud mitte midagi üleloomulikku; kõik on olnud lihtne ja selge. Kuid vaadakem järgmist piiblisalmi.  

• Iiobi 32.8: Tõesti, inimeste sees olev vaim [heebr. rúah], Kõigevägevama hingeõhk [heebr. nešamá] annab neile arukuse.

1968. a eesti piiblitõlge, mis antud juhul järgib heebreakeelset teksti täpsemalt, kirjutab selle salmi nõnda: «Tõesti, inimeste sees on vaim ja Kõigevägevama hingeõhk annab neile mõistuse!»

Kui inimese sees olev rúah, mida siin mainitakse, tähendaks inimese hingeõhku, poleks sellel hüüdlausel mõtet. Teadagi on inimestel hingeõhk. Aga ka loomadel. Kuid loomadel ei ole arukust ehk mõistust. Siin peab vaim-rúah tähendama midagi hoopis erilist. Vahel arvatakse, et inimese sees olev vaim peaks tähendama elujõudu, keha elustavat väge, kuid säärane tõlgendus on arusaamatu ja suvaline. Ka loomadel on elujõud. Praegu kõnes olev vaim on aga midagi, mis eristab inimest loomast. 


Paneme tähele sedagi, et see  vaim  pole inimene ise, vaid asub inimese  sees  (seevastu hing-nefeš on inimene ise, nagu oleme juba tõdenud).

Ka järgmistes piiblisalmides ei saa rúah tähendada hingeõhku, ka mitte meeleolu ega midagi muud peale tolle erilise mittemateriaalse elemendi, mille oleme inimestena saanud oma Loojalt ja mis läheb Loojale tagasi.

• Koguja 12.7: [S]est põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes ta on andnud. 

• Psalm 31.6:  Sinu kätte ma usaldan oma vaimu [ütleb Taavet], sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.

Surnute seisundi vaatlemisel (vt traktaati «Surnute seisundist») tõdeme, et surmaga kaob teadvus. Järelikult ei ole inimese vaim elusolend, kes jätkab elu mingis teises kohas või teisel tasandil. Surres inimene hävib, lakkab eksisteerimast; Jumal võtab tema vaimu ja talletab seda – kujundlikult öeldes – oma arhiivis kuni inimese elluärkamiseni ülestõusmises. Seda vaimu, mittemateriaalset elementi, on võrreldud ka magnetofonilindiga, millesse on talletatud inimese teadmised, kogemused, mälu, iseloom, aga inimene ise on nagu seda linti kasutav magnetofon. Ülestõusmises annab Jumal inimesele uue keha ja paneb sellesse endise vaimu. Niimoodi on saadud aru surija ja ülesärkaja järjepidevusest ühe ja sama isikuna. 

Nagu just praegu tõdesime, usaldas kuningas Taavet oma vaimu Jumala kätte, aga uuest testamendist (Apostlite teod 2.29, 34) võime lugeda, et sama Taavet, kes oli uue testamendi ajal juba ammu surnud, oli maetud maha ega olnud läinud taevasse. Siitki näeme, et inimese vaim ei ole teadvuslik, mõtlev inimene ise, vaid üksnes midagi, mis inimesele on antud.

Sõna rúah  võib piiblis  lõpuks  esineda vaimolendi  kui  ka vaimu kui mittemateriaalse reaalsuse,  sealhulgas Jumala  püha vaimu tähenduses. 

• 1. Kuningate 22.21a:  Aga üks vaim tuli ja seisis Issanda ees ning ütles: Mina ahvatlen teda!

• 1. Moosese 1.2b:  Jumala Vaim hõljus vete kohal.

• 2. Moosese 31.3:  Ma olen tema täitnud Jumala Vaimuga, tarkuse, mõistuse ja teadmistega ning igasugu tööoskusega [.]   

•  Psalm 139.7: Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?

Siinkohal osutame eksitavale tõlkeveale. Vana testamendi 1968. aasta eestikeelses tõlkes ja selle 1997. aasta paranduses kõlab Iiobi 26.5 nõnda: «Surnute vaimud all värisevad, hirmu täis on veed ja nende elanikud.»  Tõlkijad on siin püüdnud arusaamatut lakoonilist luulevormis tekstikohta tõlgendada ja on lisanud sõnu, mida algtekstis polegi. Surnute vaimudest pole siin vähimatki. Heebreakeelse teksti sõnasõnaline ümberpanek annaks imeliku lause: «Refalased värisevad vee all ja nende elanikud.»  Mida see tähendab? Refalased olid suurekasvuline hävimisel olev Kaananimaa  rahvas (vrd  5. Moosese 3.11;   2. Saamueli 21.16).

Tegemist on ilmselt mingi allegoorilise kujundiga, aga see ei tarvitse meid praegu segada. Samasugune probleem seostub salmiga Jesaja  14.9, kus samuti mainitakse refalasi.

Eelarvamusega ja eksitavalt on tõlgitud ka heebreakeelne ov mõnes eestikeelse piibli salmis (1. Ajaraamat 10.13;  Jesaja 8.19;  19.3b)  «surnu(te) vaimu(de)ks». Mujal vanas testamendis on sama ov tõlgitud «lausujaks vaimuks» või lihtsalt «vaimuks». See on deemon, kes teeb koostööd inimesega (harilikult naisega) ja harrastab ennustamist (1. Saamueli 28.7;  3. Moosese 19.31).  

Lõpuks mõni rida heebreakeelsest sõnast nešamá, millele oleme juba paaril korral sattunud ja mis on tõlgitud hinguseks või hingeõhuks. See ongi selle sõna põhitähendus. 1997. aasta  piiblis on esindatud tõlkevasted puhang ja eluõhk, kumbki ühe salmiga (kuid viimane oleks võinud olla hingeõhk, sest algtekstis osis elu- puudub). Ent kuna hingus, hingeõhk ja puhang on sisuliselt tuul, aga viimane (heebrea rúah) tähendab ka vaimu, siis esineb nešamá ühes salmis vaimu tähenduses ja on nõnda  ka tõlgitud (ja ühes teises eestikeelses salmis on samuti vaimuks tõlgitud, kuid võib ehk tähendada hingust). Vahel harva tähistab sama sõna hingavat elusolendit, hingelist, ja mõnel üksikul erandjuhul on ta hingelise asemel tõlgitud eesti keelde hingeks. Üldiselt ei lisa nešamá enam midagi olulist sellele, mida tähendavad nefeš ja rúah.

Oleme vana testamendi kriitilised sõnad läbi võtnud ega ole avastanud mitte mingit nn hinge või vaimu, mis saaks kehast eralduda ja iseseisvalt elada. Säärane kujutelm on võõras ka uuele testamendile, nagu saame näha. Küll oleme tõdenud, et materiaalses inimeses on Jumalalt saadud nn vaim, mis inimesest säilib, kuid see pole autonoomne elusolend.

Järgnevalt vaatleme uut testamenti. Siin esinevad kreekakeelsed sõnad psyché ja pneuma, milledel on samuti mitu tähendust. Otsekohe paistab välja nende sõnade seos selliste võõrsõnadega nagu psüühika ja psühholoogia ning  pneumaatiline.

Uue testamendi psyché

See kreekakeelne sõna üldiselt vastab heebreakeelsele nefešile ja on enamasti tõlgitud hingeks. Võrreldagu näiteks järgmisi salmipaare, millest esimene tuleb vanast testamendist ja sisaldab sõna nefeš, teine on aga esimese tsitaat uues testamendis ja selles on kreekakeelne psyché. Eesti keeles on kummalgi juhul hing.

Psalm 16.10 ~ Apostlite teod 2.27;   
1. Moosese  2.7  ~   1. Korintlastele 15.45;   
1. Kuningate 19.10  ~  Roomlastele 11.3.

Psyché võib tähendada  inimest. 

• Roomlastele 13.1a:  Iga hing  alistugu valitsemas olevaile võimudele.  

• Apostlite teod 27.37:  Ühtekokku oli meid laeval kakssada seitsekümmend kuus hinge. 

• 2. Peetruse 2.14:  Nende silmad on täis abielurikkumist ning neil ei saa kunagi patust küllalt, nad ahvatlevad kõikuvaid hingi, neil on ahnitsema harjunud süda, nad on needuse lapsed.

Psyché võib tähendada  looma.  Esitatud piiblisalmides on juttu koguni mereloomadest. Nad on «elusad hinged»! 

• Ilmutusraamat 16.3: Teine valas oma kausi välja merre, ning see sai otsekui surnu vereks ning iga elus hing meres suri.  

• Ilmutusraamat 8.9:  [J]a  kolmandik mereloomi, kel hing sees, suri ära, ja kolmandik laevu läks põhja.

Äsjatoodud salmis puudub kreeka keeles sõna sees. Algtekst ütleb lihtsalt: kel hing.  Siit nähtub, et hing-psyché võib tähendada füüsilist elu.  Selle kohta pakub uus testament teisigi näiteid. 

• Matteuse 2.20b:  Tõuse üles, võta laps ja tema ema ning mine Iisraelimaale, sest need, kes püüdsid last tappa [1968. aasta tõlkes nagu ka kreeka keeles: kes püüdsid lapsukese hinge], on surnud!

Jutt on siin sellest, et kuningas Heroodes oli tahtnud vastsündinud Jeesuse tappa, kuid nüüd oli Heroodes surnud. On selge, et räägitakse hingest kui ajalikust elust. 

• Johannese 10.11:  Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu [siin psyché ‘hing’] lammaste eest.

• Matteuse 6.25b:  Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas?

Siin hing-psyché seostatakse toitumisega ja ihu seostatakse riietumisega. 1968. aasta piiblitõlkijad said aru, et psyché tähendab siin lihtsalt (füüsilist) elu ja nõnda  kirjutasidki.

Ent sama kreekakeelne sõna võib tähendada ka  igavest elu,  nagu näitavad järgmised tekstikohad. 

• Luuka 21.19: Oma vastupidavusega kannatustes te pärite oma hinge!

Samas (16. salmis) ütles Jeesus, et mõned nendest, kellega ta parajasti rääkis,  võidakse surmata. Järelikult ei mõelnud Jeesus 19. salmis hinge all füüsilist elu, vaid eelolevat igavest elu.

Järgmises näites sisaldub mõistemäng, kus hing-psyché tähendab kord füüsilist, ajalikku ja kord potentsiaalset igavest elu. 

• Markuse 8.35:  [S]est kes iganes tahab päästa oma elu [siin psyché = füüsiline elu], see kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu [psyché = füüsiline elu] minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle [igavene elu].

• 1. Peetruse 1.9:  [K]ui te võtate vastu usu eesmärgi – oma hingede  pääste.

Nagu vanas,  nõnda ka uues testamendis võib  hing  esineda  kujundlikes väljendites, eriti tunnete mainimisel. Selle kohta järgmised näited.   
      

• Matteuse 22.37b:  Armasta Issandat, oma Jumalat kogu oma südamega ja kogu oma hingega  ja kogu oma mõistusega!  

• Matteuse 26.38b: Mu hing on [= Mina olen] väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga!  
• Luuka 2.35:  [J]a sinu endagi hinge läbistab mõõk –, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted.

Lõpuks püüdkem aru saada kahest piiblikohast, mis võivad tekitada küsimusi. 

• Matteuse 10.28:  Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!

Jeesuse ütlusest arusaamiseks on kõigepealt vaja teada sõna  põrgu siinset tähendust. Põrgu võib esineda piiblis rohkem kui ühe algsõna vastena, mis ei tarvitse tähendada üht ja sama. Siinne põrgu on tõlgitud kreekakeelsest sõnast gehenna, mis osutab Jeruusalemma külje all asuvale Hinnomi orule, milles paiknes uue testamendi ajal linna prügila, kus põletati jäätmeid. Jeesus kasutas linnarahvale hästituntud prügipõletuspaika võrdkujuna tulevasele suurele kahjutulele, mis põletab tuhaks kõik parandamatud kurjad. Sellest surmast ei ole ülestõusmist.

Ülaltoodud piiblikohas lohutab Jeesus, et pole vaja karta neid, kes võtavad inimeselt tema nüüdse füüsilise elu, kuid ei suuda takistada inimese ülestõusmist surnuist igavesse ellu. Pigemini kardetagu Jumalat, kes võib parandamatult kurja inimese tulesurma kaudu hukata ilma edaspidise ülesäratamiseta. Hing-psyché tähendab kõnesolevas kirjakohas niisiis potentsiaalset igavest elu, mida see sõna võib uues testamendis tõesti tähendada, nagu oleme juba näinud.

• Ilmutusraamat 6.9–11:  Kui ta avas viienda pitseri, nägin ma altari all nende hingi, kes olid tapetud Jumala sõna pärast ja tunnistuse pärast, mis neil oli. Nad hüüdsid suure häälega: «Kui kaua, oh püha ja tõeline Valitseja, ei mõista sa kohut ega nõua kätte meie verd neilt, kes elavad ilmamaal?» Neile igaühele anti valge rüü ning neile öeldi, et nad veel natuke aega puhkaksid rahus, kuni saab täis nende kaassulaste ja nende vendade arv, kes veel tapetakse nõnda nagu nemadki.

Ilmutusraamat on täis kujundeid, sümboolikat, allegooriat. Raamatust arusaamiseks tuleb sealseid sümboleid väga hoolsasti võrrelda teistes piiblikohtades kirjapanduga ning nõnda mõtestada, arvestades kaasteksti ja vältides vasturääkivuste teket.

Võtame kõigepealt väljendi altari all. Mida on sellest lugeda mujalt piiblist? Vana testamendi ohverdamisrituaalist nähtub, et altari jalamile tuli valada ohvrilooma veri (vt 2. Moosese 29.12  ja  3. Moosese 4.7). Mäletame, et verd võidakse samastada hingega. Sümboolselt võib seega öelda, et ohvrilooma hing valati altari alla. Ilmselt käsitatakse Ilmutusraamatu ülalosundatud kohas märtreid kui Jumalale ohverdatud ohvreid. Niisugune kujund leidub uues testamendis ka apostel Pauluse kirjades (vt Filiplastele 2.17  ja  2. Timoteosele 4.6).

Hinged hüüdsid –  tähendab tapetute veri hüüdis – Jumala poole suure häälega, nõudes tapjatele kättemaksu. Sellegi allegooria leiame ka mujalt piiblist. Vanast testamendist võime lugeda, et süütult tapetud õige Aabeli vere hääl kisendas maa pealt Jumala poole (1. Moosese 4.10).

Nõnda näeme, et müstifikatsiooniks pole põhjust. Tegemist on sümboolikaga.

Uue testamendi pneuma

See kreekakeelne sõna üldiselt vastab heebreakeelsele rúahile ja on harilikult tõlgitud vaimuks.

Nagu rúah, võib ka pneuma tähendada  tuult   ja   hingeõhku,  ehkki enamasti on tuul ja õhk uues testamendis tõlgitud teistest kreeka algsõnadest. 

• Johannese 3.8:  Tuul [kreeka pneuma] puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust [ka see sõna on pneuma]. 

• 2. Tessalooniklastele 2.8:  Alles siis ilmub seadusevastane, kelle Issand Jeesus hukkab oma suu hingusega [kreeka pneuma] ja kelle ta kõrvaldab oma avalikuks saamisega, kui ta tuleb.

Viimases näites tundub tõlkija valitud hingus (või hingeõhk) olevat õige, sest selle täiendiks on suu.  Siiski on mõeldav ka «suu vaim» nagu 1968. aasta ja arhailises tõlkes. 

Sõna pneuma võib tähendada  vaimolendit   kui  ka  vaimu  kui   mittemateriaalset reaalsust.

• Heebrealastele 1.14:  Eks nad [inglid] kõik ole vaid teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste?

• Luuka 10.20:  Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud.

Millistest vaimudest (mitmuslik pneumata) on viimases tsitaadis jutt, nähtub sama peatüki 17. salmist. Sealne tõlge kurjad vaimud  lähtub kreekakeelsest mitmuslikust sõnast daimonia ‘deemonid’.  

• Efeslastele 2.2:  [M]illes varem käisite selle maailma ajastu viisil, vürsti viisil, kellel on meelevald õhus, vaimu viisil, kes nüüdki on tegev sõnakuulmatute laste seas [.]

• Johannese 4.24:  Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama. 

• Roomlastele 14.17:  Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.  

• Galaatlastele 5.25:  Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus. 

Vaim  võib tähendada inimese  meelehoiakut. 

• Matteuse 5.3: Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.

• Roomlastele 11.8b:  Jumal on andnud neile tuimuse vaimu, silmad, mis ei näe, ja kõrvad, mis ei kuule kuni tänapäevani.  

• 1. Peetruse 3.4:  [V]aid selleks olgu varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Jumala silmis palju väärt.

Nüüd  aga  tõdeme, et  ka  uue  testamendi  vaim-pneuma  võib tähendada  inimeses olevat   mittemateriaalset  elementi, mis annab inimesele mõtlemisvõime ja läheb inimese suremisel Jumala kätte hoiule.

• 1. Korintlastele 2.11:  Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala Vaimu.

Siin on kohane märkida, et eesti tõlkijad käsitasid kõnesolevat vaimu elusolendina ning valisid asesõna kes vastavalt sellele kujutelmale. Lauses olev esimene «kes»  võib kreekakeelses algtekstis osutada niihästi inimesele kui ka asjale. (Kreeka teksti sõnajärg on selline: «Mis aga teab inimestel …») Vanast testamendist oleme aga juba tõdenud, et inimese vaim pole elusolend. Piiblisalmi teine «kes» on kreeka tekstis hoopiski puudu (vastav lauseosa on: «peale inimese vaimu tema sees»). 

• Luuka 23.46:  Ja Jeesus hüüdis valju häälega: «Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!» Seda öeldes heitis ta hinge.

Küsimust võib põhjustada salmis olev väljend heitis hinge. See ei tulene siin sõnast psyché ‘hing’, vaid verbist ekpneo, mis tähendab ‘(viimset korda) välja hingama’ ja millel on ühine juur sõnaga pneuma. Vahel (näit. Apostlite teod 5.5) on hinge heitma tõlgitud sõnast ekpsycho, mis ilmselt tuletub sõnast psyché. Mõlemad kreeka verbid tähendavad suremist.  

• Apostlite teod 7.59:  [J]a nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: «Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!»

Lõpuks paar selgitust. Esiteks, mida tähendab vaimus olema? Seda väljendit leidub Ilmutusraamatus. Nõnda on ka kreekakeelses algtekstis. Kaastekstist on selge, et see fraseologism tähendab ‘transis olema, nägemust nägema’. 

• Ilmutusraamat 1.10:  Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast [.] 

• Ilmutusraamat 4.2:  Sedamaid olin ma vaimus. Ning ennäe, taevas seisis troon, ja keegi istus troonil. 

• Ilmutusraamat 17.3a:  Ja ta viis mu vaimus kõrbe.

Teiseks, kuidas mõista väljendit  vaim ja hing ja ihu  tekstikohas 1. Tessalooniklastele 5.23 ? 

• 1. Tessalooniklastele 5.23:  Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks.

Kas see kirjakoht näitab, et inimene koosneb kolmest komponendist? Kas aga sel juhul ei nähtu kirjakohast 1. Korintlastele 7.34, et inimene koosneb hoopis kahest komponendist – ihust ja vaimust? Matteuse 26.41 ja 2. Korintlastele 7.1 kinnitavad, et inimesel on liha ja vaim. 

Tegelikult ei või küsimust «Mis on inimene?» lahendada ühe või kahe piiblikohaga, vaid tuleb arvestada kõike, mida piibel näitab. Oleme juba näinud, et inimene on aineline ja surelik, kuid Jumal on pannud inimese sisse midagi, mida piibel nimetab inimese vaimuks.

Üks viis, kuidas mõista salmi 1. Tessalooniklastele 5.23, on järgmine. On võimalik, et selle teksti kirjutaja apostel Paulus ei mõelnudki lahata inimest tema osadeks, vaid kasutas lihtsalt lõtva retoorilist väljendit rõhutamaks inimese täielikkust. Võrdluseks vaadakem Luuka 10.27, kus Jeesus ütleb, et peame armastama Jumalat kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega. Vaevalt küll hakkaks keegi tõemeeli analüüsima, mida tähendab Jumala armastamine kogu südamega võrrelduna Jumala armastamisega näiteks kogu hingega.

Kui keegi aga nõuab, et vaimu, hinge ja ihu käsitataks üksteisest lahus, siis on tähtis vältida suvalisi tõlgendusi ning püüda mõtestada igaüht neist kolmest sõnast kooskõlas tema tähendusega mujal piiblis.

Ihu ei vaja erilist selgitust. Võiks tähele panna, et 1. Tessalooniklastele oli kirjutatud kristlastele, kellest Paulus varem kujutles, et nad on Kristuse tagasituleku ajal elus (vt 4.15–17). Vahest seda perspektiivi silmas pidades ergutaski Paulus oma lugejaid mitte olema hooletud oma füüsilise ihu vastu.

Vaimul, nagu juba teame, on mitu tähendust, millest üks on   meelehoiak.  Paulus  ehk manitseb oma lugejaid säilitama puhast meelt. Teine võimalus on, et ta peab silmas  inimvaimu.  Kuid nende kahe hoidmine tegelikult enam-vähem  kattub. Inimvaimu saab tõesti kahjustada (näide: harjumuspärased kurjategijad-retsidivistid), aga vaimu hoidmine tähendab ühtlasi positiivset elulaadi ja meelehoiakut. 

Hing tähendab enamasti  elu,  vastavalt kaastekstile kas füüsilist või igavest.

Vaadeldava kirjakoha mõte, mis ei rajane suvalisel, näiteks folkloristlikul või paganlikul tõlgendusel ega ole vasturääkivuses teiste piiblikohtadega, võib siis olla järgmine. Paulus manitseb: olgu hoitud teie meelelaad, teie elu ja tervis.

Kokkuvõtteks. Sõnal hing ei ole vanas ega uues testamendis salapärast tähendust. Hing ei ole astraalkeha, inimese tõeline mina, mis inimese surma järel ihust vabaneb, jätkab elu, võib omastega ühendust võtta, võib rännata, seejuures koguni teistesse ihudesse. Piiblis ei leidu sellist mõistet nagu surematu hing (idee nähtavasti pärineb saatana esimesest valest inimkonnale). Hing tähendab lihtsalt olendit, ka looma, või elu abstraktses mõttes – ajalikku või potentsiaalset igavest. Ta esineb piibli algkeeltes ka kujundlikes väljendites nagu eesti keeleski. Seevastu võib inimese vaim tähendada mittemateriaalset elementi inimeses, kuid ka see ei ole astraalkeha, mis inimese surma järel jätkab elamist. Pigemini on inimese vaim nagu magnetofonilint, mis ei toimi magnetofonist lahus, või ehk nagu laserplaat või arvuti tarkvara. Ta annab elavale inimesele mõistuse, eristades teda loomast, ning säilitab tema identiteedi ja elukogemused läbi surma. Vaimu all mõeldakse ka vaimolendit, sealhulgas deemoneid, kellele meeldib inimesi eksitada, ning meeleseisundit, tuult ja hingeõhku. Sõnade hing ja vaim igal esinemisjuhul piiblitekstis tuleb hoolikalt arvestada kaasteksti, et jõuda selgusele selles, mida oli antud juhul mõeldud. 

2008