Selle arvu leiame Ilmutusraamatu 7. ja 14. peatükist. Mõeldakse teatavat kogu inimesi, kes sisenevad Jumala riiki. Jehoova tunnistajate õpetus omistab nimetatud arvule olulist rolli. Väidetakse, et 144 000 päästetut veedab igavese elu taevas Kristusega, valitsedes maa üle, aga kõik teised surematusse jõudnud veedavad igaviku maa peal, koguni füüsilises ihus. Muidugi sooviks igaüks kuuluda 144 000 väljavalitu hulka, kuid enamik kohti olevat juba hõivatud.
Olin ise salapärasest arvust teadlik juba noorukieas, sest olin lugenud Ilmutusraamatut huvist sealsete ennustuste vastu, ehkki võin tunnistada, et ma polnud loetust eriti palju aru saanud. Käies 17-aastasena luterlikus leeris, kasutasin juhust ja küsisin õpetajalt, kes need 144 000 on. Ta vastas, et see on suur arv päästetuid, ning mäletan hästi, et ta venitas ja rõhutas sõna „suur”. Muud selgitust ta ei andnudki. Arvestades, et maailmas elab praegu üle 6 miljardi inimese, on neid päästetuid siiski tühiselt vähe, kõigest pisut üle 0,002 protsendi praegusest maailma elanike arvust. Seejuures on koguni kõrvale jäetud minevikus elanud inimesed.
Püüame alamal aru saada, mida on selle inimrühma kohta piiblis öeldud. Kõigepealt aga üks asjakohane eelmärkus. Ilmutusraamat on teatavasti kõvasti koormatud sümbolitega ning on hästi võimalik, et ka arv 144 000 on lihtsalt sümbol. Märkame, et 144 on 12 x 12, aga arv 12 näib sümboliseerivat piiblis täiuslikkust valitsemise alal. Võib-olla mõeldakse Ilmutusraamatus mingit täiuslikku hulka, mille suurus on Jumalale teada, ilma et see peaks otseselt tähendama sada neljakümmend nelja tuhandet. Kuid olgu sellega kuidas on, räägime edaspidi 144 tuhandest nagu oleks tegemist arvuga otsetähenduses.
Märgistatud kaitseks pärast 6. pitserit
Alustame Ilmutusraamatu 7. peatüki algusest.
- Ilmutusraamat 7.1–4:
1Pärast seda ma nägin nelja inglit seisvat ilmamaa neljal nurgal kinni pidamas ilmamaa nelja tuult, et tuul ei puhuks ilmamaa peale ega mere peale ega ühegi puu peale.
2Ja ma nägin teist inglit tulevat üles päevatõusu poolt, temal oli elava Jumala pitsat ning ta hüüdis suure häälega neile neljale inglile, kellel oli lastud teha kahju ilmamaale ja merele:
3„Ärge tehke kahju ilmamaale ega merele ega puudele, enne kui me oleme pannud pitseri oma Jumala sulaste otsaesisele!”
4Ma kuulsin pitseriga märgistatute arvu: sada nelikümmend neli tuhat pitseriga märgistatut kõigist Iisraeli laste suguharudest:
Järgnevatest salmidest 5–8 nähtub, et mainitud 144 000 jagunevad Iisraeli kaheteistkümne suguharu vahel, igaühele arvestatakse 12 000. Seejuures on Daani suguharu jäetud välja (see suguharu paistis omal ajal eriti silma ebajumalakummardamisega), aga eraldi on nimetatud Manasse suguharu ja Joosepi suguharu. Teatavasti oli Manasse üks Joosepi kahest pojast (Efraim ja Manasse), mis tähendab, et Manasse oleks Joosepi osana juba arvel ega vajaks eraldi nimetamist. Siin võib tegemist olla kahe võimalusega: emb-kumb, kas saab Manasse suurema osa pitseerituist kui tema vend või tuleb Joosepi nime all mõelda lihtsalt Efraimi, nii et Manasse ja Efraimi nimele langeb kummalegi 12 000 nagu ka teistele suguharudele. See küsimus ei ole meile praegu oluline.
Mis otstarbel need 144 000 inimest märgistatakse? Ilmselt selleks, et neid kaitsta suurte vapustuste eest, mis hakkavad tabama maailma! Teatavasti jaotuvad meie tsivilisatsiooni loojaku sündmused Ilmutusraamatus seitsme nn pitseri alla, millega oli prohvetiennustuste rullraamat pitseeritud ja mille Kristus ükshaaval lahti võttis (5. ja 6. ptk). Ilmutusraamatu 6. peatükk jutustab esimese kuue pitseri avamisest ja toob jutujärje hirmuäratavate taevamärkideni ning inimeste peitupugemiseni koobastesse ja kaljulõhedesse, sest oli kätte jõudnud Jumala suur vihapäev (6.12–17). Viimne ehk seitsmes pitser avatakse 8. peatüki alguses. Saja neljakümne nelja tuhande märgistamine, millest jutustab 7. peatüki esimene osa, kuulub niisiis ajaliselt kuuenda ja seitsmenda pitseri vahele. Kuues on avatud, seitsmes veel mitte.
Märgistatakse 144 000 „Jumala sulast”, et neid säästa seitsmenda pitseri avamisega vallanduvatest nuhtlustest. Tegemist on ilmselt eriti ustavate kristlastega. Pandagu tähele, et nad on kõnesoleval ajal maa peal elus. Praegu pole nad veel märgistatud, sest kuuenda pitseri sündmustik on praegu veel tulevikus. Nende inimeste ustavus saab lõpliku kinnituse alles siis, kui nad on kuuenda pitseri hädadest Jumala ees kannatlikult läbi tulnud. Seejärel eraldatakse nad kaitseks edaspidiste katsumuste eest, mis tabavad inimkonda. Millised need katsumused on, võib igaüks lugeda Ilmutusraamatu järgnevatest peatükkidest.
Jeesuse tähendamissõna arukatest ja rumalatest neitsitest
Eelöelduga haakub Jeesuse tähendamissõna kümnest neitsist Matteuse evangeeliumi 25. peatükis. Neitsid ootasid peigmehe tulekut. Arvatavasti olid nad vana kombe järgi pruudi ümmardajad, kes pidid peigmehe saabumisel võtma igaüks oma põleva õlilambi ja talle pidulikult vastu kõndima. Viiel neitsil, kes olid arukad, oli varutud piisavalt õli, viiel rumalal aga mitte. Kuna peigmehe tulek viibis, jäid nad kõik tukkuma. Kui siis keskööl kõlas hüüd, et peigmees tuleb ja mindagu teda nüüd vastu võtma, leidsid rumalad neitsid, et neil napib õli.
Jutu sümboolika on väga selge. Ilmselt esindavad neitsid kristlasi, kes elavad Kristuse tagasituleku ajal ja ootavad seda sündmust, kuid ainult pooltel neist jätkub püha vaimu, et pääseda saabuva Kristusega kohtumisele. On kerge taibata, et see kohtumine Jeesuse tähendamissõnas sümboliseerib tõusmist õhku tagasitulevale Kristusele vastu (1. Tessalooniklastele 4.17) pärast silmapilkset muundumist vaimolendiks (1. Korintlastele 15.51–52). Arukad neitsid kujutavad kristlasi, kes olid olnud hoolsad säilitama elavat suhet Jumalaga. Rumalatele neitsitele aga soovitatakse nüüd osta oma lampide jaoks õli (õli sümboliseerib püha vaimu), kuid ostmisega kaotavad nad aega ja jäävad peigmehe vastuvõtule hiljaks. On tähtis panna tähele, et rumalad neitsid pole jäädavalt kõrvale heidetud, sest neil õnnestus osta õli (nad täitusid püha vaimuga), ning Kristus ei heida neid sel juhul ära. Kuid nad ei muundu vaimolendiks ega osale Kristuse saabumise tseremoonial koos teistega, vaid võetakse igavesse ellu mõni aeg hiljem. Mõelgem: kui nad poleks olnud kristlased selle sõna ehtsas mõttes, ei oleks Jeesus nende kohta kasutanud sümbolitähendusega terminit „neitsid”. Nad olid oodanud peigmeest, olid väga tahtnud teda kohata, isegi koputasid hiljem banketimaja uksele, kuid olid jäänud välja rumalast hooletusest.
Et tähendamissõna neitsid sümboliseerivad kristlasi, kes on Kristuse naasmisel elus, seda näitab kas või nende rumalate neitsite tagasitulek õli ostmast ja vastuvõtule sissepääsu taotlemine, kui peigmees on juba kohal. Jutustus ei lase end paigutada varasemasse aega, näiteks tänapäeva, kui kristlased küll ootavad Kristuse tagasitulekut, kuid nende elu lõpeb enne, kui selle sündmuse aeg on kätte jõudnud.
Nüüd paneme tähele, et ostmine ei tähenda tasuta saamist, vaid seda, et saadava eest tuleb maksta. Samasugust juhtumit näeme Laodikeia koguduse puhul (Ilmutusraamat 3.14–19), mille liikmed on leiged ja iseenesega rahul. Neile soovitab Kristus osta tema käest tules proovitud kulda ning valgeid rõivaid, et ei saaks avalikuks nende alastioleku häbi, ning silmasalvi, et nad hakkaksid nägema. Tules proovitud kuld on katsumustes karastunud usk (vrd 1. Peetruse 1.6–7; 4.12–13). Need on positiivsed soovitused, kuidas laodikeialased saaksid end aidata. Need inimesed pole sugugi määratud paratamatule hukkumisele. „Keda iganes mina armastan,” kirjutab neile Kristus, „neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!” (Ilmutusraamat 3.19) Ka rumalatele neitsitele õpetati, et nad saavad end aidata õli ostmise teel.
Oma tubliduse tõttu leiavad 144 000 märgistatut Jumala kaitset seitsmenda pitseri avamisele järgnevate katsumuste eest ning pääsevad saabuvale Kristusele vastu elavate seast, mitte pärast hukkumist ja ülestõusmist. Kas lugeja taipab nüüd, et see on sama rühm, keda esindavad Jeesuse tähendamissõnas arukad neitsid? Nad on kristlased, kes võtavad oma jüngristaatust täie tõsidusega ja märgitakse Jumala poolt kaitsealuseks lühikest aega enne Jeesuse tagasitulekut.
Veel teine paralleel on Filadelfia ja Laodikeia kogudus, kellele tegin äsja vihje (Ilmutusraamatu 3. ptk). Esimesele kirjutas Jeesus: „Et sa oled hoidnud minu ootamise sõna, siis hoian ka mina sind läbikatsumistunni eest, mis on tulemas kogu ilmamaa peale, et katsuda läbi ilmamaal elavaid” (10. salm). Filadelfia kogudus niisiis sümboliseerib tulevase suure viletsuse aja kristlasi, kellele Jeesus tõotab kaitset ja kes siis tõenäoliselt sisenevad Jumala riiki elavate seast. Neile järgnevad Laodikeia kristlased aga peavad oma ustavust tõestama läbi kannatuste, nagu juba osutatud.
Esimesed elluminejad elavate seast
Järgnevalt tuleb õigesti aru saada nende inimeste kuulumisest Iisraeli suguharudesse. Mõni ehk tahaks küsida: kas pole siin tegemist diskrimineerimisega rahvuse alusel? Kuulub ju kristlaste sekka kõigi rahvaste liikmeid, juute praegusel ajal isegi suhteliselt vähem kui teisi. Kuidas jääb siis kristliku põhimõttega, et Jumal ei tee vahet isikute vahel? Vastus on ilmne: siinne määrang Iisraeli suguharudesse ei rajane inimeste loomulikul põlvnemisel, vaid on neile omistatud sümboolne kuuluvus. Jumala ees kehtib vaimulik põhimõte, et niihästi päästev evangeeliumisõnum ning au, kirkus ja rahu kui ka ahistus ja kitsikus tulevad esmalt juudile ja seejärel kreeklasele (juut esindab uues testamendis iisraellast ja kreeklane mitteiisraellast). Lugeja veendugu selles ise apostel Pauluse kirjast roomlastele (1.16 ja 2.7–11). Ka ajalugu pakub näiteid samast põhimõttest. Kuna need 144 000 inimest on esimesed, kes elavate ridadest astuvad igavesse ellu, siis on mainitud põhimõtte valguses ootuspärane, et neid loetakse sümboolselt iisraellaste sekka kuuluvaks.
Jätkame Ilmutusraamatu 14. peatükist.
- Ilmutusraamat 14.1–5
1Ma nägin, ennäe: Tall seisis Siioni mäel ning koos temaga sada nelikümmend neli tuhat, kelle otsaesisele oli kirjutatud tema nimi ja tema Isa nimi.
2Ja ma kuulsin häält taevast otsekui suurte vete kohisemist ning nagu suure kõue mürisemist, ning hääl, mida ma kuulsin, oli otsekui kandlemängijate hääl, kes mängivad oma kandleid.
3Nad laulsid uut laulu trooni ees ning nende nelja olevuse ja vanemate ees, ning keegi muu ei suutnud õppida seda laulu kui vaid need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.
4Need on need, kes ei ole endid rüvetanud naistega, nad on puhtad nagu neitsid. Need on need, kes järgivad Talle, kuhu ta iganes läheb. Need on inimeste seast ostetud esmaanniks Jumalale ja Tallele,
5ning nende suust ei ole leitud valet, nad on laitmatud.
Salmist nr 4 nähtub, et need isikud on nagu neitsid ja on tõepoolest esimesed – esmaand – igavesse ellu jõudjaist. Kuid tuleb selgituseks lisada, et nad on esimesed, kes ei koge surma selle sõna tavalises mõttes. Nad on eriline kontingent. Aga Kristuse naasmisel ärkavad ellu needki, kes olid varem Kristuses surnud, ning ka vana testamendi jumalainimesed, nagu Aabel, Aabraham, Mooses, prohvetid jt. Neid kõiki, kes astuvad igavesse ellu esimestena, peetakse Jumala esikviljaks. Jeesus ise oli esikvilja esimene vihk (1. Korintlastele 15.20). Ehkki praeguse aja kristlased on kõik kutsutud olema esikvili (Jaakobuse 1.18), ei õnnestu kõigil seda staatust hoida, ning paljud jõuavad igavesse ellu hiljem kui need, kes kohtuvad naasva Kristusega pilvedes viimse pasuna ajal (1. Tessalooniklastele 4.15–17; 1. Korintlastele 15.51–52). Veendugem öeldus taas Ilmutusraamatu 7. peatükist.
Suur rahvahulk – kes ja kust tulnud?
Kui apostel Johannes oli nägemuses näinud 144 000 märgistatut, nägi ta pärast veel midagi. Avame taas Ilmutusraamatu 7. peatüki ning jätkame lugemist.
- Ilmutusraamat 7.9–12
9Pärast seda ma nägin, ennäe: suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist paganahõimudest ja suguharudest ja rahvastest ja keeltest seisis trooni ees ning Talle ees, valged rüüd üll ja palmioksad käes.
10Nad hüüdsid suure häälega: „Pääste on meie Jumalal, kes istub troonil, ja Tallel!”
11Kõik inglid seisid trooni ja vanemate ja nelja olevuse ümber ning heitsid trooni ette silmili maha ja kummardasid Jumalat,
12hüüdes: „Aamen! Õnnistus ja kirkus ja tarkus ja tänu ja au ja vägi ja võim olgu meie Jumalale igavesest ajast igavesti! Aamen.”
Üks on siinsest esimesest salmist kohe selge: see suur päästetute hulk ei ole enam üksnes iisraellased, vaid koosneb kõigist maailma rahvastest ja keeltest. Ent jätkame lugemist:
- Ilmutusraamat 7.13–17
13Ja üks vanematest kõneles ja ütles mulle: „Need seal valgetes rüüdes – kes nad on ja kust nad tulid?”
14Ma vastasin talle: „Mu isand, sina tead.” Ning tema ütles mulle: „Need on need, kes tulevad suurest viletsusest ning on pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres.
15Sellepärast nad on Jumala trooni ees ning on teenimas teda ööd ja päevad tema templis. See, kes istub troonil, laotab oma telgi nende üle.
16Neile ei tule iial enam nälga ega iial enam janu, ka ei lange nende peale päikest ega mingit lõõska,
17sest Tall, kes on trooni keskel, hoiab neid kui karjane ja juhatab nad eluvee allikaile; ning Jumal pühib ära iga pisara nende silmist.”
Need isikud on jõudnud igavesse ellu läbi suurte kannatuste. Salmidest 16 ja 17 võib järeldada, et nad olid kannatanud nälga ja janu ja päikesekuumust ning olid valanud pisaraid. Nad olid muundunud surematuks hiljem kui 144 000 – hiljem kui arukad neitsid –, kui Kristus oli juba tagasi. Ilmselt on tegemist peigmeest oodanud rumalate neitsitega, kuid mitte ainult nendega. Nendega koos võetakse igavesse ellu lugematu hulk pöördujaid. Nende inimeste seas on kahtlematult palju endisi nimekristlasi, keda lõpuajasündmused olid erutanud hakkama Jumalat tõsiselt võtma. Kristuse naasmise järel on igavese elu uks jäetud lahti. Nagu nähtub mujalt uuest testamendist, jääb see uks avatuks kogu nn 1000-aastase rahuaja.
Kuid hilisemaid juurdetulijaid ei loeta enam Iisraeli suguharudesse. Mõistagi ei nimetata neid ka esikviljaks. Seetõttu pole „suurt rahvahulka”, kellest lugesime ülal, ka nõnda tähistatud. Nad on juba hilisem vili, aga koguse poolest rikkalikum.
Mida väidavad Jehoova tunnistajad
Nagu oleme näinud, toetub siin antud seletus 144 000 kohta kõigepealt vastava piibliepisoodi enese kooskõlalisusele, aga kinnitub lisaks veel kahe ankruga: tähendamissõnaga kümnest neitsist ning Kristuse kirjaga Filadelfia ja Laodikeia kogudusele. Kõik klapib omavahel väga hästi. Kuid mida õpetab Jehoova tunnistajate teoloogia? Siinkohal üksainus väljavõte nende kirjandusest.
Kasutan Jehoova tunnistajate väikest raamatut MIDA PIIBEL MEILE TEGELIKULT ÕPETAB? (2005). Seal küsitakse (lk 78): „Kes on need 144 000 isikut?” Ja vastatakse:
Need on, kes Talle järgivad, kuhu ta iganes läheb; need on inimeste seast ära ostetud esianniks Jumalale ja Tallele (Ilmutuse 14:1, 4). Nad on Jeesus Kristuse ustavate järelkäijate hulgast välja valitud just selleks, et nad valitseksid taevas ühes temaga. Nad äratatakse surnuist üles taevaseks eluks ning „nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa” koos Jeesusega (Ilmutuse 5:10, P 1997). Jumal on apostlite päevist saadik neid ustavaid kristlasi valinud, et arv 144 000 saaks täis.
Selle passuse lugemisel tekib otsekohe tõrkeid. Alustan lõpust: kuidas klapib viimane lause eespool leitud piiblitõega, et 144 000 märgistatakse alles pärast 6. pitseri avamist? Kuues pitser vallandab suure stiihia taevalaotuses ja maa peal ning paneb inimesed otsima varjupaika koobastes ja mägede kaljulõhedes (Ilmutusraamat 6.12–17). Kui neid ustavaid on valitud juba apostlite päevist saadik, siis on 6. ja 7. pitseri ajaks suurem osa neist juba surnud ning need ei ole Jeesuse tagasituleku ajal tema maa peal elavate ootajate hulgas. Nagu oleme näinud, märgistatakse tegelikult aga lõpuaja lõpul elavaid ustavaid kristlasi, et neid kurjade sündmuste eest kaitsta!
Millel rajaneb väide, et nad hakkavad valitsema ühes Kristusega taevas? Kristus on ju saabumise järel maa peal ja hakkab valitsema „pühast linnast” Jeruusalemmast. Seda kinnitab hulk prohvetiennustusi, näiteks Jesaja 24.23; Jeremija 50.4–5; Sakarja 8.3; Psalm 99.1–2. Juba oma saabumise päeval seisavad Kristuse jalad Õlimäel (Sakarja 14.4), aga nagu Jehoova tunnistajad ka ise ülal möönavad, järgivad 144 000 märgistatut teda „kuhu ta iganes läheb”. Kuna ta on siis maa peal, kas tema järgijad on tõesti taevas? Tegelikult mitte ainult 144 000, kes olid elavate kirjas, vaid ka kõik, kes saavutasid Kristuse tulekul igavese elu (tähendab ka Kristuses surnud ja vana testamendi jumalainimesed), saavad siis „alati olla koos Issandaga” (1. Tessalooniklastele 4.17).
Võib-olla sünnib kujutelm 144 000 taevaminekust Ilmutusraamatu salmist 14.3: „Nad laulsid uut laulu trooni ees ning nende nelja olevuse ja vanemate ees...” Kuid tuleb meeles pidada, et Ilmutusraamatu kirjutaja Johannes ise tõsteti nägemuses taevasse (4.1–2) ja tema teisedki nägemused lisaks 144 000-le kuulusid sinna, ehkki need jutustasid sündmustest maa peal, kas või nägemus neljast ratsanikust Ilmutusraamatus 6.1–8. Kirjeldatud sõda, nälg ja surm ei leia aset Jumala taevas, vaid inimkonna hulgas maa peal.
Võiksime tähele panna, et ka suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada /.../ seisis trooni ees ning Talle ees – niisiis taevas? –, valged rüüd üll ja palmioksad käes (Ilmutusraamat 7.9). Veel tähelepandavamalt nähtub see 7. peatüki 15. salmist: „Sellepärast nad on Jumala trooni ees ning on teenimas teda ööd ja päevad tema templis.” Kas siit tuleks järeldada, et ka see suur rahvahulk viibib taevas Jumala trooni ees? Kuid tegemist on ilmselt sümboolsete nägemuspiltidega. Isegi tavakõnes räägime sümboolses mõttes Jumala trooni ette tulemisest, mille all me ei pea silmas otseselt taevasse tõusmist.
Piiblist pole näha mitte midagi, mis määraks igavesse ellu jõudjad kahte kategooriasse – 144 000 valitsejat koos Kristusega taevas ja teised igaveses elus maa peal. Jumal pakub Kristuse kaudu kõigile oma valituile igavest elu oma perekonnas ehk Jumala riigis, mida nimetatakse Matteuse evangeeliumis enamasti taevariigiks ja mille rajab naasnud Kristus maa peal, keskusega Jeruusalemmas, esialgu tuhandeks aastaks (ka see arv võib olla sümboolne). Jumala riigi kodanikud on siis vaimolendiks saanud valitsejad ja õpetajad inimeste hüvanguks, valitsetavad on aga järelejäänud füüsiline-surelik inimkond. See on omaette suur teema, mida pole võimalik siin lühidalt käsitleda.
November 2010
No comments:
Post a Comment